... ehk siis lugu sellest, kuidas tuleb suusatamas käia. :)
Nujah, kooli jaoks pean see veerand viis korda suusatamas käima ning täna läksin siis ka. Koos Kreetega läksime, et ta saaks mulle näidata, kuhu oma suusaasjad saan panna. Ehk siis treenerite tuppa, kus tema ja Ramses (võibolla mõned veel?) oma asju hoiavad. Nojah, nad käivad ju suusatrennis ning on KJK-klubi liikmed ja mina nende õena hoian siis ka oma asju seal. Heh, valvelauas istuvale tädile tuleb muidugi öelda, et ma käin ka KJK-s, sest siis saan ma tasuta riietusruumi kapi jne. :P
Okei, käisime siis riietusruumist läbi ning läksime suuski jalga panema. Andsin õpetajale veel oma suusakaardi, et ta korra kirja paneks. Läksime rajale. Kreete suusatas koos minuga ja ma siiamaani imestan, kuidas ta viitsis minusuguse teokesega koos suusatada... -.- Aga okei, see selleks. Ma niigi püüdsin nati kiirem olla, et väga palju ei peaks ootama lauseid, mis umbes iga 2 min. tagant tulid: "Noo, tule", "Hop-hop!" või "Kuhu sa jääd?". Ei, tegelikult meie vestlus nii ühekülgseks ka ei jäänud. :D Kreete andis mulle peale nende lausete veel ka näpunäiteid jms.
Igatahes, ilma pikalilendamata on minusugusel lausa võimatu suusatada, kui ma just 1m/h ei taha sõita. :P Ja nii ma käisingi aina käna. Nu mitte nüüd väga palju, aga piisavalt, et pärast selgeks teha: jala peal oli imekaunis sinikas ning kõhu juurest oli veel kaunim: marraskil. Ja muhk... no selle sain ma tegelikult hiljem, kui pingi pealt tõustes pea vastu ülemisele korrusele viivat treppi ära lõin. Et jah, nii käiaksegi suusatamas. ;)