Nagu issi mulle ükskord seletas, et elu on nagu sebra - valged triibud on toredad asjad, mustad aga mitte. Igatahes, täna oli mul rohkem neid mustasid triipe.
Kõik algas juba kell seitse hommikul, kui Ramsese äratus helises. Mina ja Kreete pidime üheksaks minema ning Ramses üldse poole üheteistkümneks. Igatahes ärkama pidime alles kell kaheksa Kreetega. Nojah, helises see äratus siis ära ja tahtsime magama jääda uuesti, aga sel äratusel oli vist mingi kordus vms ja see helises mingi sada korda uuesti. Ramses tahtis kinni panna, aga mingi segane värk oli ja ei saanud vist kinni panna... Siis tuli issi meie tuppa ja väitis, et Ramses olevat talle just helistanud. Ramsesel polnud õrna aimugi, millest issi rääkis. Ta sai õnneks siis oma äratuse kinni pandud (vist issi abiga). Ja me üritasime edasi magada. Uni tuligi varsti, aga see rikuti taas poole tunni pärast. Seekord oli mingi imelik piiksuv vidin, mida keegi omaks ei tunnistanud. Nujah, saime siis veel pool tunnikest tudida. :D See oli siis esimene must triip.
Teine must triip oli täna musa tunnis. Meil oli pähe õppida laul "Suudlus läbi jäätunud klaasi". Nujah, ma õppisin selle kenasti pähe ja olin tunnis valmis vastama. Kogu klass oskas esimest salmi paremini (2 salmi oli + refrään), aga kuna õpetaja kutsus kahekaupa vastama, siis oli nii, et refrääni pidi koos laulma ja üks laulis ühe salmi ja teine teise salmi. Enamus klassi oli juba käinud laulmas, kui minu kord tuli. Ja ma pidin laulma koos meie klassi kõige LOLLAKAMA poisiga. :( Nõme. Vähemalt sain ma esimese salmi... Nojah, ja viie sain ka.